Yks_ja_hulkliikmed

Üks- ja hulkliikmed : 

Üks- ja hulkliikmed © T. Lepikult, 2004

Matemaatiline avaldis : 

Matemaatiline avaldis Näited Matemaatiliseks ehk analüütiliseks avaldiseks nimetatakse eeskirja, mis määrab teatava skalaarse suuruse (ehk avaldise väärtuse) leidmiseks konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning nende sooritamise järjekorra. eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp on matemaatiline avaldis, mille väärtus on 27. on matemaatiline avaldis, mille väärtuse leidmiseks tuleb esmalt leida muutuja r väärtuse ruut ja seejärel korrutada tulemust arvuga p = 3,14... - selle matemaatilise avaldise väärtuse leidmiseks tuleb 1) leida siinus nurgast, mille suurus radiaanides on x; 2) leida muutuja x väärtuse ruut ja korrutada see viiega jne. - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv).

Algebraline avaldis : 

Algebraline avaldis Matemaatilist avaldist, milles on vaid lõplik arv kordi kasutatud aritmeetikatehteid ning astendamist ja/või juurimist, kus astendajad ja juurijad on täisarvud, nimetatakse algebraliseks avaldiseks. Näiteks : algebralised avaldised on: eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp Algebralised avaldised ei ole:

Ratsionaalne ja irratsionaalne avaldis : 

Ratsionaalne ja irratsionaalne avaldis Niisugust algebralist avaldist, kus ei esine juurimist, nimetatakse ratsionaalseks avaldiseks, vastasel juhul irratsionaalseks avaldiseks. Näited eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Üksliikmed (e. monoomid) : 

Üksliikmed (e. monoomid) Arvulise teguri ja ühe või mitme tähelise sümboli naturaalarvulise astendajaga astme korrutist nimetatakse üksliikmeks e. monoomiks. Näide Üksliikme 2x2 märk on “+”, üksliikme –y märk aga “-”. ei ole üksliikmed: 5; x; Üksliikmes esinevat arvulist tegurit nimetatakse üksliikme kordajaks. Üksliikme kordaja märki (+ või -) nimetatakse üksliikme märgiks (märgi “+” võib ka kirjutamata jätta). Kaht üksliiget nimetatakse sarnasteks, kui nad üksteisest üldse ei erine või erinevad üksnes kordajate poolest. üksliikmed: Näited 1 Näiteks 2ab2; -1,5ab2 ja ab2 on sarnased üksliikmed. + eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Üksliikmete liitmine ja lahutamine : 

Üksliikmete liitmine ja lahutamine Üksliikmete liitmisel tuleb liidetavad üksliikmed kirjutada üksteise järele koos märkidega (+ või -), mis neil on. Näide Üksliikmete lahutamisel üksliikmest tuleb lahutatavad üksliikmed kirjutada vähendatava järele vastandmärkidega. Näide Üksliikmete –3,7x, 5x3 ja - x2 lahutamisel üksliikmest 6 saame avaldise Üksliikmete liitmisel ja lahutamisel saadud avaldisi nimetatakse algebralisteks summadeks. Üksliikmete algebralises summas võib muuta liidetavate järjekorda. eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Üksliikmete algebralise summa koondamine. Üksliikmete korrutamine ja jagamine : 

Üksliikmete algebralise summa koondamine. Üksliikmete korrutamine ja jagamine Kui üksliikmete algebralises summas esineb sarnaseid liikmeid, siis need koondatakse, s. t. asendatakse kõik sarnased liikmed üheainsa liikmega, mille kordaja võrdub asendatavate liikmete kordajate summaga. Näited Üksliikmete korrutamisel kordajad korrutatakse ja ühesuguste täheliste tegurite astendajad liidetakse. Näide Üksliikmete jagamisel kordajad jagatakse ja ühesuguste täheliste tegurite astendajad lahutatakse. Näide eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Hulkliikmed ja nende liitmine-lahutamine : 

Hulkliikmed ja nende liitmine-lahutamine Hulkliikmena mõistetakse üksliikmete algebralist summat. Selles summas esinevaid üksliikmeid nimetatakse hulkliikme liikmeteks. Hulkliikmete liitmisel tuleb liidetavate hulkliikmete kõik liikmed kirjutada üksteise järele koos nende märkidega ja sarnased liikmed koondada. Näide Hulkliikmete lahutamisel tuleb vähendatava järele kirjutada vähendaja hulkliikme kõik liikmed vastandmärkidega ning sarnased liikmed koondada. Näide eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Hulkliikmete korrutamine. : 

Hulkliikmete korrutamine. Hulkliikme korrutamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige korrutada selle üksliikmega. Näide Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb üks hulkliige korrutada teise hulkliikme iga liikmega ning sarnased liikmed koondada.. Näide eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Arvutamise abivalemid. : 

Arvutamise abivalemid. eelmine slaid algusesse järgmine slaid esitluse lõpp

Ruutkolmliikme lahutamine tegureiks. : 

Ruutkolmliikme lahutamine tegureiks. Näide eelmine slaid algusesse esitluse lõpp