powepoint wikispaces 2

Ainuõõssed : 

Ainuõõssed Piibe Bianka Sau

Ainuõõssed jagunevad neljaks. : 

Ainuõõssed jagunevad neljaks. Hüdraloomad ning Meduusid Meriroosid ning Korallid

Ainuõõssete sees on üks suur õõs ehk nende välimusest. : 

Ainuõõssete sees on üks suur õõs ehk nende välimusest. Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad: nende keha on ainult ühest otsast avatud-seal on suu. Suud ümbritsevad kombitsad, millel on ainuõõssetele iseloomulikud kõrverakud. Oma nimetuse on saanud nad selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritsev kehasein koosneb kahest rakukihist, mille vahel on õhem või paksem sültjas mass. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid.

. : 

. HÜDRALOOMA SISEEHITUS.

Kus ning kuidas elab hüdra ? Toit. : 

Kus ning kuidas elab hüdra ? Toit. Hüdra elab puhtaveelistes mageveekogudes. Seal elab ta kinnitunult millegi külge, s.o polüübina- ta ei uju kunagi vabalt vees. Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad: sõudikud, vesikirbud ja teised väikesed vähikesed. Samas võib ta jagu saada isegi väikesest kalamaimust. Oma toitu püüab ta kombitsatega, mis ümbritsevad tema ülemises otsas olevat suuava. Nendega suunab ta oma toidu suuava juurde.

Hüdra sigimine. : 

Hüdra sigimine. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes. Hüdra keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, mis hakkab kasvama. Kui pung omandab hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Suguliselt sigib hüdra sügisel. Siis arenevad tema kehas sugurakud. Hüdrad on lahksugulised loomad, st emasloomad arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Seemnerakk ujub emase hüdra juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Kui hüdra külmade saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja. Kevadel areneb vette jäänud munast uus hüdra.

Meriristi paljunemine-areng. : 

Meriristi paljunemine-areng. 1. Seemnerakk viljastab munaraku. 2. Viljastatud munarakust areneb esmalt ujuv vastne. 3. Vastne kinnitub merepõhjale ja muutb polüübiks 4. Polüüp kasvab. 5. Polüüp paljuneb sugutult: jaguned ujuvateks taldriku-kujulisteks vastseteks. 6. Vastsetest arenevad uued meduusid.

Meduusi areng. : 

Meduusi areng.

Meriroosid : 

Meriroosid Meriroosid meenutavad lilleõisi. Nad elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Meriroosi keha on kogukas ja lihaseline ning sageli värvikirev. Ümber suuava asuvad kümned ja mõnel liigil isegi sajad kõrverakkudega varustatud kombitsad. Meriroosid võivad kõrvetada inimestki.

Meduus. : 

Meduus.