pva11 2005

Valitsemine ja Policy(kavapoliitika): 

Valitsemine ja Policy (kavapoliitika) Poliitika ja valitsemise aluste 11. loeng © Leif Kalev, Hindrek Lootus

Klassikaline avaliku võimu mudel: 

Klassikaline avaliku võimu mudel Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio) Valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuotsuse alusel. Sellega saabki poliitika (eesmärgid) ellu viidud

Policy: 

Policy Policyt võib üldiselt nimetada tegevuskavaks. Policyt võib teha üksikisik, rühm või avalik võim. Policyt võib mõista sidemena kavatsuste, tegevuste ja tulemuste vahel. Policy väljendub: Kavatsuste tasandil – valitsuse seisukohana Tegevuste tasandil – valitsuse käitumisena Tulemuste tasandil – valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale

Halduspoliitika asend: 

Halduspoliitika asend

Riigi mõjutamisvahendid: 

Riigi mõjutamisvahendid Kolm põhilist: Ettekirjutused (regulatsioon) Rahaline mõjutamine Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine

Poliitika kujundamise protsess: 

Poliitika kujundamise protsess Mehhanismid, mille kaudu avalikku poliitikat tehakse. Uuritakse protsesse, mis muudavad sisendi väljundiks. Keskne küsimus, kuidas, mitte miks. Poliitika kujundamise astmed: Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine

Poliitilised otsused: 

Poliitilised otsused Valitsuskesksed: rahvuslikud huvid Ratsionaalsed: tulud-kulud Pisiparandused Rühmahuvides: omakasu Rutiinsed (protseduurilised) Väärtussüsteemil põhinevad

Poliitika algatamine: 

Poliitika algatamine Kuidas saab vaidlusküsimusest oluline arutlusteema? Agenda setting: võime määrata, mille üle poliitikas vaieldakse. Tähelepanukeskme valik määrab poliitika põhisuuna Policy network – sarnaste väärtustega eri-nevas positsioonis inimeste võrgustik. Või-vad oluliselt mõjutada – advocacy coalition

Poliitika sõnastamine: 

Poliitika sõnastamine Otsustamine, kas otsustada Otsustamine, kuidas otsustada Vaidlusküsimuse ja lahenduse ulatuse määratlemine (ümbermääratlemine?) Policy valikute piiritlemine ja ühe lahendi valimine Erineb riigiti, aga on üks sarnane mõju: vähendab oluliselt osalejate arvu. Siit kriitika: ametnike liigne mõju ja kitsaste rühmade korporatiivne omakasupüüdlikkus

Elluviimine: 

Elluviimine Ideaalne elluviimine: Ühtne haldussüsteem, käsuliin ja kontroll Ühtsed normid ja reeglid terves süsteemis Täiuslik allumine või täiuslik kontroll Täiuslik teave, kommunikatsioon ja koordinatsioon Piisav aeg koondada vajalikud ressursid Probleemid: poliitilise kontrolli nõrkus ja liigsuured nõudmised (valitsuse ülekoormus)

Hindamine: 

Hindamine Poliitilise tsükli lõpetaja ja tagasiside alus Valitsused üldiselt kasutavad vähe, suurem osa teadlastel Thacher kukkus osalt ühe ebaõnnestunud maksu pärast Oluline valitsuse tegevuse avalikkus

Valitsemise avalikkus?: 

Valitsemise avalikkus? Poolt: Annab kontrollivõimaluse ebapädevuse, korruptsiooni ja türannia osas Edendab poliitilist väitlust, mille tulemuseks on paremad policy tulemused ja paremini teavitatud valijad Vastu: Vähendab poliitika tõhusust, sest kogu protsess on pideva kriitilise tähelepanu all Kahjustab ebapopulaarsete, ent sellest hoolimata oluliste ideede ja ettepanekute kaalumist

Valitsuse hindamise alused: 

Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: Stabiilsus ja kord Aineline heaolu Kodanikuõigused Demokraatlikkus

Heaolu?: 

Heaolu? Poolt: Edendab rahvuslikku võistlusvõimet, andes tervema ja harituma tööjõu Julgustab isiklikku arengut riskide vähendamisega Edendab sotsiaalset sidusust Vastu: Tugevdab sõltuvust ja vähendab töömotivatsiooni Kahjustab maksutõusu kaudu majanduskasvu Leevendab hädasid, ent ei lahenda probleeme sisuliselt

Heaoluriik: 

Heaoluriik Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma-sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge’i plaan Inglismaal II maailmasõja järel Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala, (b) Kesk-Euroopa, (c) katoliku e Lõuna-Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne

Heaoluriigi mudelid: 

Heaoluriigi mudelid Põhjala e Skandinaavia e sotsiaaldemokraatlik: riigi sekkumine kõige suurem; “solidaarsuse” põhimõte; kõrged maksud ja ümberjagamine Kesk-Euroopa e konservatiiv-korporatiivne: riigi sekkumine mõõdukas; soosib (palga)töötajaid Lõuna-Euroopa (konservatiiv-korporatiivse mudeli alamudel): vaeste ja viletsate eest peab hoolt kandma eelkõige “kogukond” (pere, kirik...) Angloameerika e liberaalne: üksikisiku vastutus oma heaolu eest; riigi sekkumine minimaalne (kõrge tööhõive tagamine); madalad maksud

Võrdsus: 

Võrdsus Formaalne võrdsus: võrdsus seaduse ees Võimaluste võrdsus: sarnane lähtekoht, stardipositsioon (haridus jm) Tulemuste võrdus: võrdne sissetuleku, jõukuse jm hüvede jaotus

Maailmastumine: riigi haihtumine?: 

Maailmastumine: riigi haihtumine? Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena (Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrgenemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist

Muutused valitsuse tegevuses: 

Muutused valitsuse tegevuses Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele, PPP (public-private partnership) kasutamine: valitsuse mõju võib säilida või suureneda, vastutus hajub Riigi toimimisviiside muutus: teatud teenuste osutamise erastamine/lepinguline delegeerimine (riigile reguleerimise ja kontrolli ülesanded) ja teiste turusarnastamine (võistlus avaliku sektori sees), avaliku teenistuse osaline paindlikustamine (vähem eluaegseid ametikohti), kogukondadele suurema rolli andmine, samas suur valitsus säilib Teatud majandusvaldkondade mõjutamise lootuse vähenemine, ent teatud valdkondades (järelevalve, tööturu-hariduspoliitika) tegevuse lisandumine

Uus valitsemismudel: governance: 

Uus valitsemismudel: governance Government vs governance (valitsemine vs valitsetus) Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega) Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga, milles riik toimib Eelkäijaks korporatiivne valitsemispärimus

Governance’i tõusu tegurid: 

Governance’i tõusu tegurid Valitsuste ülekoormus (heaolu-)teenuste pakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise ja järelevalve üha raskemaks Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas Atraktiivsus ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel (see ei tähenda, et turg paremini toimiks, aga poliitikud saavad vastutusest lahti) Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid

Valitsemisvõrgustikud: 

Valitsemisvõrgustikud Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks) Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid: Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid)

Poliitika ülekandmine: 

Poliitika ülekandmine Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades) Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased)

Governance’i varjuküljed: 

Governance’i varjuküljed Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi „paratamatusi” (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina) Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade lennuväljadel jne – et ei kuuluks oma kohtu pädevusse

Governance kui varasema jätk: 

Governance kui varasema jätk Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi (nt maksustamise ja legitiimse jõukasutuse monopol), ehkki nende kasutamisviis erineb klassikalisest kujutlusest Formaalset võimu on alati täiendanud sisuline: korraldusi ja järelevalvet on täiendanud läbirääkimised, venimine elluviimisel on poliitikaid põhja lasknud Poliitika edukas kujundamine on pidevalt nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust

Mitmetasandiline valitsemine: 

Mitmetasandiline valitsemine Autoriteetse otsustamise haju(ta)mine erinevatele territoriaalsetele tasanditele: (1) riigiülene (maailma, nt ICC, piirkonna, nt EL, CARICOM), (2) riiklik, (3) riigialane (osariiklik, kohaliku omavalitsuse) Mitmetasandilisus nüüdses Euroopa Liidus: Otsustamispädevused pole vaid valitsuste monopol, vaid neid jagavad erinevate tasandite toimijad Liidu tasandi ühisotsustusmenetlused tähendavad riikide valitsustele olulist lõppotsustusõiguse kadu Poliitilised tasandid on seotud, mitte ainult ühendatud: liikmesriigi valitsus ei kontrolli kõiki sidemeid Liidu ühtne inimõiguste kaitse raamistik piirab oluliselt liikmesriikide tegevusvõimalusi oma kodanike suhtes

Riik majanduses: 

Riik majanduses Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid Ta võib olla firma, tootes kaupa Ta võib reguleerida tarbijate–tootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid Ta võib ükskõik kellele raha anda.

Poliitilise majanduse ideaaltüübid: 

Poliitilise majanduse ideaaltüübid Tüübi määramise küsimused: Kes kontrollib tootmisfaktoreid? Kes määrab, mida toota? Kes määrab hinna? Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? Missugune on riigi roll?

Majanduskorrad: 

Majanduskorrad On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus (100% puhtal kujul kumbagi ei eksisteeri). Segamajandust võib mõista kui püüdu ühendada turu- ning käsumajanduse eelised ning vähendada puudusi. Ei ole puhas ideaaltüüp. Segamajandus otsib keskteed kõikides ülaltoodud nõuetes.

Segamajandus: 

Segamajandus Kontroll tootmise üle on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel. Tähtsamad maj. harud on riigi omand (infrastruktuur, pangandus) Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist. Riigifirmad töötavad plaanimajanduse järgi ja riik paneb plaanide kaudu paika majanduse üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse–pakkumise suhte tulemusel, kuid riik kannab hoolt et talle tähtsad soovid saaksid täidetud (näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust) Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära.

Majanduspoliitika vahendid: 

Majanduspoliitika vahendid Kolm põhilist segamajanduses: Ettekirjutused (regulatsioon) Rahaline mõjutamine Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine

Maj.poliitika vahendid Soomes: 

Maj.poliitika vahendid Soomes Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine Planeeriv lähenemine Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus)

Majanduspoliitika valdkonnad: 

Majanduspoliitika valdkonnad Korrapoliitika Konkurentsipoliitika Stabilisatsioonipoliitika Rahapoliitika Struktuuripoliitika Regionaalpoliitika Väliskaubanduspoliitika Sotsiaalpoliitika

Halduslik elluviimine: 

Halduslik elluviimine POSDCORB: Planning Organising Staffing Directing Co-ordinating Reporting Budgeting