Slide1 : LÜHIÜLEVAADE
ALAEALISTE KURITEGEVUSE OLUKORRAST
Eestis aastatel 1993-2004
Slide2 : Ühiskonnas kehtivasse normistikku sisseelamine on seda raskem, et
normid ise on sageli vastuolulised ja ei moodusta sugugi
harmoonilist süsteemi. Seetõttu ei suuda noored tihti teadvustada
ka oma käitumise võimalikke halbu tagajärgi ja ei ole järelikult eriti mõjutatavad õiguserikkumise eest ettenähtud karistusähvardusest Tees, et alaealiste kuritegevus on normaalne, leiab kinnitust veel
tõsiasjas, et enamik nende üleastumisi hiljem ei kordu.
Hälbiv käitumine nö kustub iseenesest sedamööda, kuidas nooruk
sotsialiseerub. Näiteks Saksamaal on üliõpilaste küsitlused näidanud, et 80% poistest ja 70% tüdrukutest on
kunagi toime pannud varguse.
KARISTUS EI OLE IMEROHI
Jaan Sootak juuli 1996
Inimese käitumine sõltub suurel määral nii sotsiaalsest keskkonnast
tervikuna kui ka konkreetsest situatsioonist.
Alaealiste puhul on selline sõltuvus ehk käitumise konformsus väga suur.
Slide3 : ● Kuritegevus Eestis oli 90ndate aastate lõpuks algusega võrreldes kasvanud 2,4 korda.
Kuritegevuse kasvus Eestis oli esimene kulminatsioon 1992. kuritegude arv 41 254; kasv 1,7 korda) ning teine 1998. aastal (45 721 kuritegu; kasv 1,9 korda).
1998. aastal alanud kuritegevuse uus tõus käesoleval ajal on stabiliseerunud ning asendunud vähenemisega (2001. aastal minimaalne kasv 1,1% ning 2002. aastal vähenemine 8,2%).
Viimasel kolmel aastal on üldkuritegevuse tase püsinud staabiilne.
● Kuritegude avastamine on viimastel aastatel kasvanud.
2004. aastal avastati Eestis kuritegusid ligi kaks korda rohkem (võrdlus 1994. aastaga), kuritegude avastamise protsent on on 1999. aasta 29%-lt kasvanud 2004. aastal 45%-ni.
● Alaealiste kuritegevus on kasvanud 1991. aasta 1400
kuriteolt 3201 kuriteoni 2004. aastal so üle kahe korra.
Lisaks muudele asjaoludele sõltub alaealiste kuritegevuse tase ka kuritegude avastamise tasemest.
Slide4 : 2004. aastal avastati Eestis kuritegusid ligi kaks korda rohkem (võrdlus 1994. aastaga),
samas on aga politseiametnike arv vähenenud 2 korda
ning registreeritud kuritegude arv kasvanud 1,5 korda. 45% 31,1% % Avastamise %
Slide5 : kuue-, seitsme- ja kaheksakümnedatel aastatel
püsinud keskmiselt osakaalus 19-21%;
90-ndatel on alaealiste kuriteod püsinud kuritegevuses osakaalus alla 20 protsendi ning viimastel aastatel alla 15 protsendi;
aastatel 2000-2003 on alaealiste poolt toime pandud kuritegude osakaal avastatud kuritegudes eriti madal so vahemikus 13,9% kuni 10,9%, kusjuures Tallinnas 8,5% ja 5,7%.
2004. aastal oli alaealiste osakaal avastatud kuritegudes
Eestis – 13,6%
Tallinnas - 8,2%
Alaealiste poolt toime pandud kuritegudest riigis:
oli registreeritud Tallinnas 18,7%
Tallinnas elab 14-17-aastastest alaealistest riigis 26%
Alaealiste poolt toime pandud kuritegude osakaal avastatud kuritegudest on:
Slide6 : Avastatud ja alaealiste poolt toime pandud kuritegude dünaamika
aastatel 1990-2004
Slide7 : Alaealiste poolt toime pandud kuritegude dünaamika
aastatel 1958-2004
Alaealiste kuritegevus on
kasvanud 1991. aasta 1400 kuriteolt
3201 kuriteoni so üle kahe korra
Slide8 : Taasiseseisvumisega kaasnenud kuritegevuse tõus tõi kaasa alaealiste kuritegevuses kasvu.
●Üheks põhjuseks oli asjaolu, et alaealiste kuritegevuse valdkonna olulisele faktorile so kriminaalpreventiivsele (ennetus) tööle ei pööratud tähelepanu.
● Lahendamata sotsiaalprobleemid ning sotsiaalsüsteemi nõrkus soodustasid noorte kuritegevust.
● Noores Eesti politseis ei olnud mitu aastat alaealiste õiguserikkumiste
ennetamise ja ärahoidmisega tegelevat struktuuri.
● 26.04.1994.a. siseministri käskkirjaga nr 54 moodustati politseisüsteemis uus struktuur – noorsoopolitsei, mis vastavalt Lapse Õiguste Konventsioonile ja EV
Lastekaitseseadusele hakkas tegelema laste, s.o. kuni 18-aastaste isikute õiguserikkumiste ennetamise valdkonnaga.
Paljudes politseiprefektuurides olid alaealistega tegelevate inspektorite kohad
likvideeritud ning alustada tuli nullist.
Sisulist tööd alustasid noorsoopolitseinikud aug 1994.a., mil olid olemas kinnitatud koosseisud 17 politseiprefektuuris (kokku Eestis 135 noorsoopolitseinikku) ja käskkirjad,
mille järgi töötada, ning tööks vajalik dokumentatsioon.
Slide9 : ● Noorsoopolitsei algusaastail tuli:
aktiivselt tegelda tänavalaste probleemidega,
lahendada sotsiaalprobleeme (mis ei ole politsei funktsioon);
luua õiguserikkujate andmepank;
koguda infot riskigruppide kohta;
avastada alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumisi.
● Võideldi rohkem alaealiste kuritegevuse tagajärgedega, sest ennetustööks jäi vähe aega.
Jõudumööda hakati teenistuspiirkondades looma koostöövõrgustikku alaealiste kuritegevuse vähendamiseks, üha enam sai selgeks see, et tuleb suuremat rõhku panna kriminaalpreventiivsele tööle.
Slide10 : ● Kriminaalpreventiivse töö osatähtsuse suurendamiseks ja aktiviseerimiseks lasteasutustes ning politsei autoriteedi tõstmiseks politseipeadirektori 3.02.1997.a. kk nr 21 kinnitati metoodiline soovitus kriminaalpreventiivse töö korraldamiseks lasteasutustes.
See dokument omas suurt tähtsust vastavas valdkonnas tehtava töö teadvustamisel politseis. Sellest ajast kujunes noorsoopolitsei tegevuses prioriteediks kriminaalpreventiivne töö koostöös riiklike ja valitsusväliste institutsioonidega: süstemaatiliselt korraldati erinevaid avalikke üritusi, politseinikud viisid koolides läbi loenguid laste seadusekuulekuse kujundamiseks, esineti pressis jne . ● Politsei kriminaalpreventiivset tööd hakati tegema kolmel tasandil:
1) ennetav töö kõigi noortega,
2) riskirühmadega;
3) õiguserikkumisi toime pannud noorte õiguserikkujatega.
Slide11 : ● Politseipeadirektori 15.06.1999.a. kk nr 141
kinnitati metoodiline juhend kriminaalpreventiivse töö korraldamisest elanikkonna hulgas.
Seega:
tõusis tunduvalt kriminaalpreventiivse töö osatähtsus politseis ja seda tööd hakkasid tegema ka teised politseiteenistused;
Politseiametis ja kohalikes politseiprefektuurides moodustati kriminaalpreventsiooni- ja noorsootalitused;
politseis töötavad lastega tööks spetisaliseerunud politseiametnikud, kes omavad eriteadmisi ja –oskusi (nad on saanud vastavat täiendkoolitust nii kodu- kui ka välismaal).
See,
et politseitöös on toimunud spetsialiseerumine alaealistele, näitab, et on täidetud ÜRO standardmiinimumreegleid õigusemõistmiseks alaealiste üle (Pekingi reeglit).
Slide12 : Aastatel 1993-2002 kokku
pandi alaealiste poolt toime 21 174 kuritegu, kusjuures enamuse neist
so 77,7% moodustasid varavastased kuriteod.
Slide13 : Alaealiste kuritegevuse liigiline jaotumine
2004. aastal
Slide15 : Alaealiste kuritegevus
● Statistilises mõttes sõltub alaealiste kuritegevus kuritegude avastamisest so:
kas kuritegu on toime pandud alaealise poolt või osavõtul selgub alles siis, kui kuritegu on avastatud.
● Alaealiste poolt toime panduna keskmiselt aastas on
2000-ndatel 2493
90-ndatel 1806
70-ndatel 880
60-ndatel 730 kuritegu.
● 2004. aastal alaealine pani toime või osales avastatud
Eestis Tallinnas
tapmistes/mõrvades 10% 7,1%
vägistamistes 6,4% 2%
kehalistest väärkohtlemistes 11% 8,1%
varavastastes kuritegudes 18% 11%
röövimistes 25% 32%
Slide16 : 2004. aastal registreeriti Tallinnas 46protsenti riigis registreeritud kuritegudest
ning 30,6% riigis avastatud kuritegudest.
Alaealiste poolt toime pandud kuritegudest registreeriti Tallinnas 18,7%;
Tallinnas elab 26% 14-17-aastastest alaealistest Eestis.
Slide18 :
● Eesti politsei 2004 üheks prioriteediks oli narkootikumide;
alaealistega seotud süütegude ning perevägivalla vastase võitluse tõhustamine
● Tänaseks on Eesti ühinenud ka Laste õiguste konventsiooni valikulise protokolliga laste müügi, lasteprostitutsiooni ja –pornograafia kohta, millest tulenevalt on erilist tähelepanu pööratud laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, avastamisele ja tõkestamisele.
● Käesoleval ajal Eesti Politsei süsteemis eraldi noorsoopolitsei struktuuri ei ole (väljend noorsoopolitsei, noorsoopolitseinik on tegelikult mitteametlik).
Politseiametis eraldi üksust ei ole; Julgestuspolitsei Korrakaitse Osakonnas on süüteoennetuse talitus, kus laste - ja noortega tehtav töö moodustab ühe osa ametiülesannetest.
Alaealistega tehtava töövaldkonda reguleerivad 3 käskkirja, mis on mõeldud täitmiseks kõigile politseiametnikele, kes oma töös puutuvad kokku lastega (lastekaitseseaduse mõttes nooremad kui 18-aastased isikud) alates patrullist lõpetades uurijatega
Slide19 : II prioriteet
● Narkootikumide
ja alaealistega seotud süütegude
ning perevägivalla
vastase võitluse tõhustamine
Slide20 : Narkokuritegude väljaselgitamine hakkas kasvama alates 1998. a-st; 2000. a. oli seda liiki kuritegude arv kasvanud viiekordseks;
2003.a. (- 3,8%) ning 2004.a. (-6,1%) narkokuritegude arv vähenes.
Seoses osade narkokuritegude dekriminaliseerimisega sept. 2002 narkoväärtegude arv kasvab (2004.a. +12,6%).
Slide21 : Alaealiste osalusega narkosüüteod 2003-2004
Slide22 : Alaealiste osalusega narkosüüteod 2003-2004
Slide23 : Kuriteoennetus ● Preventsiooniprojektide maht
politseiametniku kohta on kasvanud
2 korda ● “Probleemne pere” väljakutseid
laekus politseisse 4108
Ida PP näitel võiksid need jaguneda:
25 % naabrite rahu rikkumine;
76% peretüli;
22% füüsiline vägivald.
Politseile teada olevaid perevägi-
vallajuhtumeid, kus ohvriks
on laps; kontrollitakse täiendavalt
ning informeeritakse omavalitsuse
vastavaid töötajaid