pyhasooma

Views:
 
Category: Entertainment
     
 

Presentation Description

No description available.

Comments

Presentation Transcript

Slide1: 

Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide “La Gioconda” (rohkem tuntud “Mona Lisa” nime all) ja “Püha õhtusöömaaeg” autorina. Ainuüksi need teosed on Leonardo muutnud igaveseks. Enam kui 300 aastat enne lennumasinate ehitamist tegi Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi.

Leonardo elulugu : 

Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis “selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse”. 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 1472-76 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest.

Aastad Verrocchio õpilasena : 

Aastad Verrocchio õpilasena Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika, joonistamine ja modelleerimine. Tema isa näitas mõningaid oma poja töid tuttavale, Andrea del Verrocchiole, kes tunnetas poisi võimekust ja sai tema õpetajaks. Juhendaja stuudios töötas Leonardo mitmeid aastaid (ca. 1470- 1477). Kiirelt õppis ta rohkem kui kõik, mida meister talle õpetas. 1473. aastal valmis esimene Leonardo poolt signeeritud ja dateeritud töö- maastikujoonistus. Oma õpetaja maalile “Kristuse ristimine” maalis ta ainult ühe ingli ja mõned rohukõrrekesed , aga Leonardo ingel erineb Verrocchio armsatest käharajuukselistest inglitest ülla ilu, peenuse ja hingestatusega. 1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma. 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina.

Esimene Milano periood: 

Esimene Milano periood Saabudes Milanosse kirjutab kirja Ludovico il Morole ja pakub oma teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi “Madonna kaljukoopas” maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal. Järgmisel aastal lavastab ta hertsogi pulma puhul näidendi. 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse “Cavallo” savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. 1493. aastal saabub Milanosse Leonardo ema Caterina, kes sureb mõne aasta pärast. Ludovico il Moro käsib “Cavallo” valmistamiseks mõeldud pronksi sõjaliseks otstarbeks anda. 1495. aastal alustab ta “Püha õhtusöömaaja” maalimist, enne kui ta selle jõuab lõpetada, tekivad probleemid ning talle katkestatakse palga maksmine. Leonardo otsustab leiutajakarjääri kasuks. Siiski lõpetab ta maali 1497. aastal, mil naaseb Milanosse.

Tagasi Firenzes : 

Tagasi Firenzes 1500. aastal läheb kunsnik Mantovasse, pärast ka Veneetsiasse, kus pakub teeneid võitluseks türklaste vastu. Peale oma allveelaeva kasutamise plaanide tagasilükkamist läheb ta tagasi Firenzesse ning pühendub teadusele ja tehnikale (muuhulgas ka jalgratta leiutamisele). Paari aasta pärast läheb Leonardo Cesare Borgia teenistusse kindlustuste inspektorina ja võtab osa ka sõjakäikudest. 1503. aastal lahkub teenistusest ja alustab “Mona Lisa” maalimist. Tal tekib Michelangeloga tüli, kuna mõlemad maalivad samast sündmusest- Anghiari lahingust. 1506. aastal loobub “Anghiari lahingust” ja lahkub Milanosse.

Teine Milano periood: 

Teine Milano periood “Madonna kaljukoopas” tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d’Amboise’i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de’ Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux’ lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail.

Leonardo maalid : 

Leonardo maalid Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast

“Püha õhtusöömaaeg” (1495-1498) See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on eraldi psühholoogiline portree, mis siiski ei riku kompositsiooni terviklikkust. Kõikide detailide- figuuride asendi, perspektiivi, valgusevarju jms kasutamine tundub täiesti loogilise ja kaalutletuna, väga loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus. : 

“Püha õhtusöömaaeg” (1495-1498) See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on eraldi psühholoogiline portree, mis siiski ei riku kompositsiooni terviklikkust. Kõikide detailide- figuuride asendi, perspektiivi, valgusevarju jms kasutamine tundub täiesti loogilise ja kaalutletuna, väga loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus.

Madonna lapsega: 

Madonna lapsega

Slide10: 

“Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes”lõpetatud 1510 Valmimisest alates on see maal olnud kõikidele vaatamiseks Firenzes, teos on olnud väga kuulus Itaalias. Pildis ei ole enam mitte midagi järgi vararenessansi maalide jäikusest, fantaasia saab täieliku vabaduse, vaataja võib pildile anda selle sisu, mida ta seal näeb ning mis talle meeldib. Salapärane naeratus Anna näol kuulub pildi sümbolikeelde. Tänapäeval asub maal Louvre’is. Selle maali puhul ei ole kunagi kahtlust olnud Leonardo autorluses.

Slide11: 

“Mona Lisa”(1503-1505) “Mona Lisa” on maal, mida peetakse kogu kunstiajaloo kõige kuulsamaks maaliks. Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse “Gioconda” all, anglosaksi ja slaavi maades kui “Mona Lisa”. Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas “Mona Lisat” Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal.

Arhitektuuri- ja inseneritööd : 

Arhitektuuri- ja inseneritööd Kuigi Leonardo oli läbi elu pidevalt seotud arhitektuuri- ja inseneritööga, oli tema põhiroll olla nõuandja oma kolleegidele. Siin saab tema geniaalsetest võimetest sellelegi alal aru vaadates tema jooniseid ja märkmeid. Tema puhul on teada, et ta oli lähedalt seotud oma aja kuulsaimate ja tunnustatuimate arhitektidega ning samuti ka selle aja grandioosseimate ehitusprojektidega. Samuti näitavad tööd suuremahuliste kanaliprojektidega Arno jõe regioonis Itaalias, et Leonardo oli ekspert ka hüdraulika alal.

Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad : 

Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad Kõige suurema kirjaliku pärandi, mille maalikunstnik maailmale on pärandanud, võib leida paljudest Leomardo märkmeraamatutest. Tema nn. päevikupidamise komme algab esimese Milanos viibimise perioodi algul, eriti 1490 ja 1495 aasta vahel, kui ilmnes suundumus teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks: esiteks märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis, et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: maalikunst arhitektuur mehhaanikaelemendid inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes “osata näha,” mitte filosoofilistes spekulatsioonides.

authorStream Live Help