Tiigrid

Tiigrid: 

Tiigrid Jaane Tomps 7a klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium Juhendaja: Heidi Haggi 2006

Sisukord: 

Sisukord Tiigrid Liigid Elupaik Toitumine Jahipidamine Välimus Paljunemine Hävimisohu põhjused Kasutatud Materjalid

Tiigrid: 

Tiigrid Täiskasvanud tiigrid on solidaarsed loomad, kes kaitsevad oma territooriumi, milles on neile piisavalt saakloomi, peavarju ja vett nende ülalpidamiseks. Saaklooma püüdmise keerulisus muudab selle efektiivsemaks, kui jahtida üksi. Tiigrid ei tavatse nad luua gruppe nagu lõvid. Emasloomad koos kutsikatega on erandiks, sellised grupid püsivad 2-3 aastat, kuni pojad on piisavalt vanad, et ise ennast ülal pidada. Tiigrid elavad 10-15 aastaseks, vangistuses 16-20 aastaseks. Mõned tiigrid, kes on end vigastanud, või vanaks jäänud, hakkavad inimesi sööma, kuna inimest on kergem püüda. Pärismaalased usuvad, et tiiger ei ründa kunagi selja tagant.

Liigid: 

Liigid Tiigreid on kaheksat liiki. Kolm neist on välja surnud: Java tiiger, Bali tiiger ja Kaspia tiiger. Praegu eksisteerib viit liiki tiigreid, kes on väljasuremise äärel: Bengali tiiger, Indo-Hiina tiiger, Sumatra tiiger, Lõuna-Hiina tiiger ja Ussuuri tiiger. Lisaks neile on olemas ka inimsööja tiiger.

Java tiiger (Panthera tigris sondica) : 

Java tiiger (Panthera tigris sondica) Java tiiger elas Java saarel ja viimati nähti teda 1972. Aastal. Java tiigri kohta on väga vähe informatsiooni. Emane Java tiiger kaalus 68-104 kg .Pikkuse kohta info puudub. Isasloomad olid 249 cm pikad , kaalusid 90-127 kg. Poegade arvu, tiinusaja pikkuse ja toitumisharjumuste kohta andmed puuduvad.

Bali tiiger (Panthera tigris balica): 

Bali tiiger (Panthera tigris balica) Bali tiiger elas kunagi Bali saarel, kus viimane tiiger tapeti arvatavasti 1937. aastal. Pole teada ühtki fotot, mis oleks Bali tiigrist tehtud. Ka selle tiigri kohta pole palju teada. Bali tiiger oli väikseim kõigist kaheksast tiigrist, emane tiiger kaalus 59-72 kg ja tema pikkus oli 190-210 cm. Isane tiiger kaalus 80-90 kg ja oli 220-230 cm pikk. Ülejäänud andmed puuduvad.

Kaspia tiiger (Panthera tigris virgata): 

Kaspia tiiger (Panthera tigris virgata) Kaspia tiiger elas kunagi Afganistanis, Iraanis, Türgis, Mongoolias ja Venemaa Kesk-Aasia osas. Suri välja 1950-ndatel aastatel. Isane Kaspia tiiger oli 269-295 cm pikk ja kaalus 185-217 kg. Emane Kaspia tiiger oli 240-260 cm pikk ja kaalus 77-122 kg. Muud andmed puuduvad.

Bengali tiiger (Panthera tigris tigris): 

Bengali tiiger (Panthera tigris tigris) Bengali tiigreid elab Bangladeshis, Bhutanis, Indias, Myanmaris ja Nepalis. Isased tiigrid on 264-305 cm pikad ja kaaluvad 172-233 kg. Emased tiigrid on 241-262 cm pikad ja kaaluvad 90-145 kg. Neid loomi on 3167-4556, Bengali tiiger on kõige vähem ohustatud tiigriliik. Bengali tiigrid toituvad antiloopidest, pühvlitest, veistest, hirvedest ja sigadest. Kõik valgetiigrid on Bengali tiigrid.

Indo-Hiina Tiiger: 

Indo-Hiina Tiiger Oletatavasti on metsikuna elavaid Indo-Hiina tiigreid 1227-1785. Aasia ja Ameerika loomaaedades on neid u. 60. Need tiigrid on natuke väiksemad ja tumedamad kui Bengali tiigrid. Ka triibud on neil kitsamad. Indo-Hiina tiiger sööb metssigu, metshirvi ja metsveiseid. Isasloomade tüvepikkus on keskmiselt 2,7 m ja kaaluvad nad 180 kg. Emasloomad on väiksemad: tüvepikkus on 2,4 m ja kaal keskmiselt 115 kg

Sumatra Tiiger: 

Sumatra Tiiger Sumatra tiigreid leidub ainult Sumatral. Sumatra tiigril on kõigist teistest tiigritest tumedam kasukas. See on laiade, mustade ja lähestikku asetsevate ja tihti kahekordsete triipudega. Erinevalt Ussuuri tiigrist on temal triibud ka esijalgadel. Sumatra tiigrid on väikseimad tiigrid.Isasloomade pikkus ulatub 2.4 meetrini, kaaluvad nad u. 120 kg. Emasloomade tüvepikkus on kuni 2.2 m ja kaal u. 90 kg. Sumatra tiigrid söövad metssigu, suuri hirvi ja väikseid hirvi. Territooriumi suurus ei ole teada, aga arvatavasti asustustihedus on 4-5 täiskasvanut 100 ruutkilomeetri peale.

Lõuna-Hiina Tiiger: 

Lõuna-Hiina Tiiger Lõuna-Hiina tiiger on kõige haruldasem kõigist teistest tiigriliikidest. Teda peetakse kõigi tiigrite eelkäijaks. Leidub Kesk- ja Ida-Hiinas, looduses eksisteerib vaid 20-30 isendit. Lõuna-Hiina tiigri triibud on võrreldes Bengali ja Ussuuri tiigri omadega laiemad ja asetsevad hõredalt. Toituvad põhiliselt veistest, hirvedest ja sigadest. Viimase kuuekümne aastaga on nende arvukus järsult langenud: 1940-ndatel oli neid u. 4000, nüüd vaid paarkümmend.

Ussuuri Tiiger: 

Ussuuri Tiiger Ussuuri tiiger elab peamiselt okaspuumetsades, tammesaludes ja kasemetsades Ida-Venemaal. Tal on valge rinnaesine ja kõhualune, ka kaela ümber on tihe ring valget karva. Ussuuri tiigri peamiseks jahisaagiks on põder ja metssiga. 1940-ndatel aastatel elas looduses vaid 24 tiigrit, nüüdseks on nende arv tänu looduskaitsealade asutamisele tunduvalt kasvanud. On kindlaks tehtud, et looduses elab 360-406 Ussuuri tiigrit. Umbes 490 tiigrit on vangistuses.

Inimsööja Tiiger: 

Inimsööja Tiiger Enamus tiigritest, kes söövad inimesi, on haiged või vigastatud ja ei suuda jahtida oma tavapäraseid saakloomi. Kui nad on korra maitsnud inimliha, jätkavad nad suure tõenäosusega inimeste tapmist. Tiiger võib loomulikult rünnata ka enesekaitseks või oma kutsikate kaitseks, aga see ei tee veel temast inimsööjat. On tähele pandud, et tiiger võib rohus küürutavaid põlluharijaid pidada mingit liiki loomadeks, aga kui inimene seisab sirgelt, on tiiger tema vastu kohe huvi kaotanud.

Valgetiiger: 

Valgetiiger Kõik teadaolevad valged tiigrid kuuluvad bengali tiigri alamliiki. Valge tiiger võib sündida vanematel, kellel mõlemal on retsessiivne valge värvi geen. Valge tiiger on väga haruldane ja teda on teadaolevalt ainult loomaaedades. Valge tiiger ei ole albiino (sellisel juhul peaksid neil olema punased silmad) ega ka eraldi olev alamliik, neil on shokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Esimese valge tiigrikutsika olevat kinni püüdnud keegi Rewa maharadza. 1951. aastal leidis ta dzunglist hüljatud valge tiigrikutsika, kes sai nimeks Mohan.

Elupaik: 

Elupaik Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades,mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas,Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Kaart

Kaart: 

Kaart

Toitumine: 

Toitumine Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada. Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.

Jahipidamine: 

Jahipidamine Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks.

Välimus: 

Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid ja silmad on kollast värvi. Tiigritel on sisse-välja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranž ja mustade triipudega. Tiigri saba on 1-1,5 m pikk, umbes pool keha pikkusest.Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal.Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel.

Paljunemine: 

Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3-aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva. Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5). Üks kutsikas sureb tavaliselt sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 6-8 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal.

Hävimisohu põhjused: 

Hävimisohu põhjused Paljud inimesed näevad tiigrit kui ilusat looma, keda on vaja kaitsta väljasuremise eest. Teised vastupidiselt, eelistavad surnud tiigrit elavale. Tiigreid tapetakse erinevatel põhjustel, kuid igal juhul on surnud tiiger väärt suure summa raha. Tiigri kehaosade müük hääbus kuskil 80-ndatel, aga kahjuks on see uuesti taaselustunud viimastel aastatel. Tiigri kehaosi kasutatakse hiina traditsioonilises meditsiinis, kuna usutakse tiigri kehaosades peituvat erilist jõudu.Kuigi tiiger on enamusel maadel võtud kaitse alla ei ole salaküttimisele suudetud piiri panna. Indias, kus elab pool elusolevatest tiigritest, arvatakse, et salaküttide läbi langeb iga päev üks tiiger.

Kasutatud Materjalid: 

Kasutatud Materjalid http://www.neti.ee otsing:Tiigrid http://www.google.com/ -pildid http://my.tele2.ee/tiigrid/