EV SotsiaalministeeriumSotsiaalteenuste andmeregister (STAR)Lähteülesande esitlus 08.03.05: EV Sotsiaalministeerium Sotsiaalteenuste andmeregister (STAR) Lähteülesande esitlus 08.03.05 Alvar Pihlapuu KPMG IT valdkonna juht


Lähteülesanne: Lähteülesanne Projekti peaeesmärgiks oli viia läbi Sotsiaalhoolekannet osutavate lõppkasutajate tegevuste analüüs ning koostada tarkvara arenduse lähteülesanne. Lähteülesanne peab võimaldama tulevasel tarkvaraarendajal saada ülevaade tööde ulatusest ja sisust ning esitada riigihanke raames korrektne pakkumine Sotsiaalteenuste Andmeregistri (STAR) arendamiseks. Lähteülesanne peab sisaldama: Süsteemi hetkeolukorra (as-is) ja arenduse (to-be) analüüsi Probleemide loetelu ja mõjuanalüüsi; Tehnilise arhitektuuri kirjeldust; Süsteemi funktsionaalsete nõuete kaardistust ja detailanalüüsi Kontseptuaalne ja detailne andmemudel nii hetkeolukorrast kui vajalikest muudatustest Mittefunktsionaalsete nõuete (URPS+) spetsifikatsioon, sh turvaklasside määratlemine Eestis kehtiva ISKE standardi järgi; Liideste spetsifikatsioon teiste süsteemidega; Nõuded hooldus- ja majutustingimustele, nõuded süsteemi arendajale;


Analüüsiprojekti käik: Analüüsiprojekti käik Projekti viis läbi KPMG Estonia meeskond, järgmises koosseisus: Alvar Pihlapuu, Maris Truuväärt, Kitty Mamers. Väliste ekspertidena osalesid projektis Alar Krist, Hansapanga peaanalüütik; Marko Lehes, Justiitsministeeriumi IT talituse juhataja ja kui avaliku sektori ekspert KPMG Eesti poolt teostatud analüüsiprojekti esimeseks etapiks oli 35 intervjuud Sotsiaalministeeriumi ja maavalitsuste ametnike ning tänase süsteemi peamiste kasutajatega - kohalike omavalitsuste esindajatega Intervjuude käigus tutvusime kasutajate igapäeva tööga, kaardistasime nende praegused tööprotsessid, probleemid, ettepanekud ja vajadused. Nimetatud töö tulemusena valmisid 19 tegevusdiagrammi ehk tööprotsesse kirjeldavat joonist. Igale põhiprotsessiga seotud intervjueeritule saatsime tagasi tema tööga seotud protsessid ja kontekstidiagrammi. Sotsiaaltöötajate poolt lisatud ja korrigeeritud info põhjal täiendasime ja parandasime eelnevalt joonistatud diagramme.


Olemasolev Sotsiaalinfosüsteem SIS: Olemasolev Sotsiaalinfosüsteem SIS Sotsiaalregister koosneb 254-st (kõik Eesti omavalitsusüksused) eraldiseisvast andmebaasist, mida haldab “ühtne” tarkvara - sotsiaalinfosüsteem (SIS). Registri objektiks on isik (abitaotleja), kes taotleb või kellele taotletakse sotsiaalteenust, sotsiaaltoetust (näiteks riiklik Toimetulekutoetus) või muud abi. Kui taotletava abi osutamiseks on tarvis arvestada taotlejat perekeskselt, kantakse registrisse ka vajalikud andmed pereliikmete kohta.


Kasutajate peamised probleemid ja mõju analüüs: Kasutajate peamised probleemid ja mõju analüüs SIS tehnilised probleemid (5) (Aeglane, ebamugav, ei toeta võrgulahendust) Puuduv funktsionaalsus (38) Linkidega seonduv (6) (Puudu RR, SKA , teised KOV-d) Seadusandlus (6) (juhendid pole mõistetavad, aruandlusvormid segased või ebamugavad) H-veeb (5) (käsitöö, ebamugav, ei sobi kliinikutele, teenuseid ei saa jälgida) Aruandlus (7) (andmed vigased, käsitöö, analüüsi võimalus puudub) Muu (7) (haiglad ja KOV-d ei suhtle, abivajaja pöördub MTÜ-sse Sots töötaja ei tunne oma klienti) Kokkuvõtvalt jagunevad vajadused kolmeks: Esmalt soovitakse saada tehniliselt paremat lahendust. See peaks olema kiirem, kasutajasõbralikum, loogilisema ülesehitusega, ühtse andmebaasiga, mugavamalt seadistatavam. Teiseks nõutakse juurde funktsionaalsust. Puuduv funktsionaalsus on peamiselt seotud teiste teenustega, mida arendajad on KOV-de tellimuste alusel jõudumööda juurde teinud. Lisaks sooviksid teenustega seotud funktsionaalsust saada teenusepakkujad. Kolmandaks vajaduseks on tänu vähe struktureeritud andmebaasile puuduv korrektne aruandlus ja statistika.


Teenuste ja teenuste osutamiste ühtlustamine: Teenuste ja teenuste osutamiste ühtlustamine Tänane SIS infosüsteem on projekteeritud vaid ühe teenuse ehk toimetulekutoetuse arvestamiseks. Parema võimaluse puudumisel on ka teiste teenuste omanikud võtnud SIS kasutusele ja teiste teenuste detaile sinna sisestanud. Ka arendaja on suuremate KOV-de soovil teinud spetsiifilisi teenuste arendusi lisaks. Intervjuude etapis selgus, et teenuste kirjeldamine, osutamine ja tööprotsessid on üle vabariigi ühtse infosüsteemi loomiseks liigsete erisustega ning nii piiratud intervjuu valikuga protsessierinevusi kätte ei saa. Näiteks: Tallinn eristub tänu TSTA-le ja teenuseosutajad on KOV palgal (eakate hoolekanne) Abivajaja võib pöörduda kombinatsioonides nii KOV-i, TSAT-sse kui MTÜ-sse Tartu on tellinud arendajalt lisaks suured moodulid Viljandis on võimalik abivajajal osaliselt ise finantseerida teenuseid Narva ja Pärnu kasutab ainult toimetulekutoetust Joonistasime välja koondi protsessidest, kuidas täna sotsiaalhoolekande tööd tõenäoliselt teostatakse ja millised on kokkupuutepunktid Sotsiaalhoolekande Infosüsteemiga. Slaid protsessidiagrammid. Järgnevalt joonistasime üles tegevuste ja andmete seosed ehk kontekstidiagrammid


Universaalse teenuse kontseptsioon: Universaalse teenuse kontseptsioon Teenuse kirjeldamise ja osutamise protsess on tekkinud igas omavalitsuses erinevalt: tänu seaduse tõlgendamisele, rahalistele võimalustele, teenuse osutajatele, inimeste tööharjumustele, abivajaja omavahenditele. Protsesside ühtlustamine on organisatsiooniline tegevus, infosüsteemi peale siin lootma jääda ei saa (tekib kasutajate vastuseis kui nende väljakujunenud töökorraldust ei toetata) Seega tuleb enne ühtse infosüsteemi loomist tuleb teenused vajalikul määral organisatsiooniliste vahendite abil ühtlustada. Siiski saab infotehnoloogia kaasa aidata. Pakkusime analüüsi käigus välja universaalse teenuse kirjeldamise kontseptsiooni ja andmemudeli, mis võiks saada teenuste ühtlustamise aluseks. Nii hakkavad ühtlustuma teenuste osutamise protsessid, tänu millele on võimalik teenuste kaupa spetsiaalinfosüsteeme projekteerima hakata.


Kontseptsioonmudel: Kontseptsioonmudel Projekteeritaval süsteemil on järgmised huvipooled: Sotsiaalministeerium, kes soovib saada võimalikult täpset statistikat; Kohalik omavalitsus, kellele on vaja igapäevast töövahendit; Teenusepakkuja, kes soovib näha abivajajate andmeid ja kohustub sisestama süsteemi infot teenuse tarbimise ning tarbijate kohta; Maavalitsus, kes võib pärida andmeid isikute kohta üle x-tee või osutada teatud teenuseid, mistõttu omada teenusepakkuja rolli; Välised registrid, kes teostavad teatud päringuid STARi Abivajaja, kes pöördub kas KOVi või otse teenusepakkuja poole, kuid samuti pääseb oma andmetele ligi üle kodanikuportaali. Uues süsteemis tuleb esmalt hakata läbi viima teenuste ja teenuste osutamise ühtlustamist, kuna tänased protsessid toimivad piirkonniti erinevalt. Iga KOV peab etteantud juhiseid järgides oma haldusalas pakutavad teenused ise ära kirjeldama. Lisaks peavad teenusepakkujad etteantud standardite alusel ära kirjeldama pakutavate sotsiaalteenuste osutamise protsessi. Nimetatud toimingute tulemusena ühtlustuvad teenuste osutamise protsessid, tänu millele on võimalik teenuste kaupa automatiseerivat infosüsteemi projekteerima hakata.


Juhtumi olemus: Juhtumi olemus Hoolekandekontseptsiooni kohaselt on juhtumikorralduse kandvaks põhimõtteks juhtumi lahendamine algusest lõpuni ühe isiku poolt, eesmärgiga parandada kliendi sotsiaalset toimetulekut ja vältida sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist. Juhtumi algab, kui abivajaja pöördumist või suunamist sotsiaaltöötaja poole selgub, et abivajaja olukorda ei lahenda üksik teenus või abi, vaid on vajalik teostada põhjalik hindamine (koos võrgustikuga) ning koostada juhtumiplaan ja rakendada mitmeid erinevaid teenuseid. Kui abivajajal on üksik akuutne probleem, mida on võimalik lahendada (üksik) teenuse või abi pakkumise teel, juhtumit ei avata. Laste puhul avatakse alati juhtum. Juhtumiplaan – koostatakse sotsiaaltöötaja poolt abivajajavõrgustikku kaasates. Juhtumiplaanis sätestatakse eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda, kindel ajaperiood, mille jooksul tegevusi sooritatakse, vastutajad erinevate tegevuste eest. Toimub inimese juhendamine, tulemuste hindamine ja vastavalt juhtumile järelevalve perioode sätestamine. Peale järelevalveperioodi lõppemist teostatakse juhtumikorraldaja poolt järelhindamine, kas abivajaja tuleb iseseisvalt toime ja kas juhtumiplaanis sätestatud tegevused on täitnud oma eesmärgid. Juhtum lõpeb, kui sotsiaalne risk on lahendunud, inimesel on iseseisev toimetulek ja järelevalve hinnang on positiivne. Kui selgub, et abivajaja ei tule endiselt toime, toimub uus hindamine ja uue tegevuskava koostamine.


Ühtlustatud ja universaalne andmemudel: Ühtlustatud ja universaalne andmemudel STAR kesksed andmeobjektid on järgmised: Isik Teenusepakkuja Teenindaja Juhtum Teenuse osutamine Teenusel viibimine Aruanne Arve Kasutaja Iga keskse andmeobjektiga on seotud hulk klassifikaatoreid ja teisi objekte. Olemi- ja andmemudelite jälgimise lihtsustamiseks on mudelid tükeldatud kesksete andmeobjektide kaupa allsüsteemideks.


Eesmärk ja STAR projekti ulatus (1): Eesmärk ja STAR projekti ulatus (1) Juhtgrupp kinnitas projektile järgnevad eesmärgid: Muuta tänased lokaalsed abivajajate andmekogud ühtseks ja tsentraalseks Sotsiaalregistriks, mis asuks Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Projekteerida ja realiseerida tsentraalne Sotsiaalregister Rahvastikuregistri alamhulgana ning registreerida Sotsiaalregistris kõik sotsiaalseid teenuseid saavad/vajavad ning nendega seotud isikud. Parandada andmete täpsust ning likvideerida valetaotlused; Võimaldada reaalajas, inimese elukohast (paiknemisest) ja abivajajale teenuseid osutanud omavalitsustest või allikatest (riiklikud toetused) sõltumatult inimese sotsiaalhoolekandega seotud seisundeid ja osutatud teenuste ajalugu. (Luua ühtne abivajaja vaade) Registreerida ning käsitleda inimese seisundite ja sotsiaalhoolekande teenuste ajalugu juhtumitena. Juhtum koosneb hinnangust inimese seisundile, rakendatud meetmetest ehk teenustest ja hinnanguid teenuste mõjule abivajaja seisundile. (Luua juhtumi vaade)


Eesmärk ja STAR projekti ulatus (2): Eesmärk ja STAR projekti ulatus (2) Jälgida osutatavate teenuste lõikes tarbijaid, teenuse pakkujaid, kulu riigile ning teenuse mõju abivajajale (Luua teenuse vaade) Luua ministeeriumi statistika ja ennetava töö tarbeks aruandlus ja seosed väliste sündmuste, abivajajate kasvu/kahanemise, seisundimuutuste, teenuste efektiivsuse ja kulu vahel. (Luua statistika vaade) Luua kohalikele omavalitsustele esimeses lähenduses universaalne teenuse registrisse kirjeldamise vahend koos vaikimisi etteantud andmetega. Teises lähenemises automatiseerida ühtlustatud teenuste osutamine. Kahandada radikaalselt olemasoleva süsteemi haldus- ja arendamise kulusid (1 tsentraalne versus tänased 254 eraldi andmebaasi); Võimaldada tsentraalset ühenduvust kodanikuportaali; Peamiseks piiranguks on tänase Sotsiaalregistri hajusus ja osutatavate teenuste protseduurilised erinevused


Piirangud: Piirangud Infosüsteem peab saama realiseeritud tsentraalse registrina ning kaotada hajusus Kaotatakse tänased raporteerimisvahendid (S- ja H-veeb) ning korraldada raporteerimine läbi uue infosüsteemi liideste Luua isiku ja juhtumi põhine lähenemine Teenuste kirjeldamine peab hakkama toimuma läbi universaalse kontseptsiooni Igale KOV-le peab jääma võimalus kirjeldada oma spetsiifiline teenus Täna automatiseeritud teenuste funktsionaalsus peab jääb samaks Teenuste kirjeldamiseks luuakse kesksed põhjad, mille abil viiakse läbi teenuste ühtlustamine kogu vabariigis. Valmiv lahendus peab saama sotsiaaltöötajatele ja teenuse osutajatele vajalikuks töövahendiks Peamiseks piiranguks on tänase Sotsiaalregistri hajusus ja osutatavate teenuste protseduurilised erinevused


STAR arhitektuur: STAR arhitektuur Infosüsteem realiseeritakse veebarhitektuuril (aluseks J2EE või .NET standard). Rakendus jaguneb kuueks sõltumatuks standardselt realiseeritud kihiks: Õhuke veebikiht, Rakenduse kiht, Vahekiht, Andmebaasi kiht, Kommunikatsiooni kiht, Logimise kiht; Kasutajaliides on eesti keelne; Õiguste kirjeldamiseks kasutatakse ühtset õiguste kirjeldamise süsteemi Süsteem peab peale aruannete näitajate arvutamist kontrollima näitajate omavahelisi seoseid Slaid arhitektuur


Süsteemi kasutajad: Süsteemi kasutajad Süsteemi kasutajad jagunevad kontseptuaalselt kaheks: Kasutajad, kes on otse STAR küljes ja kasutavad vastavalt neile omistatud rollile infosüsteemi funktsionaalsust Kasutajad, kes kasutavad infosüsteemi andmeid kaudselt, läbi x-tee. Kaudsete kasutajate ring ei pea olema piiratud ega täna lõplikult defineeritud, vaid vajadusel piiratakse ära andmehulk registris, mida SM ja KOV-d on nõus teistele institutsioonidele pakkuma. Kõrgeima prioriteediga otsekasutajateks on täna KOV-de ja TSTA töötajad. Uus süsteem ühitatakse maksimaalselt KOV-s olemasolevate töökohtade ja infosüsteemidega. Tekitatakse lingid kohaliku raamatupidamisprogrammiga ja vajadustel teiste KOV kohalike andmekogudega. Teise grupi moodustavad teenusepakkujad. Paljudel neist on täna ka omad infosüsteemid, kuid STAR liidest nendega ei looda ja teenusepakkujatele vajalik funktsionaalsus ja piiratud pärimisõigus saab olema internetist kasutajatunnuse, rolli ja parooli abil kättesaadav. Kolmanda grupi moodustavad teised riiklikud institutsioonid sh. Maavalitsused ja muud järelevalve organid, kes võiksid osaleda juhtumi käsitleja rollis (eriti aktuaalne lastekaitses – kool, perearst, politsei, noorsootöötaja). Nimetatud grupil on vastavalt neile omistatud päringuõigustele võimalik üle x-tee küsida abivajaja ja tema ajaloo ning toimunud sündmuste kohta informatsiooni. STAR ei paku neile funktsionaalsust, vaid päringud toimuvad x-tee keskkonnas või on institutsioonidel olemas omad liidesed ja infosüsteemid. Maavalitsused saavad kasutada SM statistika aruandlust. Kolmanda grupi erijuht. Kui juhtumi käsitleja või Maavalitsus vajab STAR funktsionaalsust aktiivseks tööks ehk teenuse osutamiseks (Maavalitsus tegeleb abivahendite määramise ja kontrolliga või näiteks kooli sotsiaaltöötaja psühholoog pakub nõustamise teenust) avatakse vastavale isikule teises kasutajagrupis „Teenuse osutaja” roll ja ta käitub kui teenusepakkuja.


STAR infosüsteemi arendusprioriteedid: STAR infosüsteemi arendusprioriteedid


STAR infosüsteemi funktsioonide arendusprioriteedid: STAR infosüsteemi funktsioonide arendusprioriteedid 0. faas ehk prototüübi loomine (ilma praeguse SIS funktsionaalsuseta) Isikud Teenused Teenusepakkujad Teenuse osutamine 0. faasi eesmärgid uue tsentraalse töökorralduse läbimängimine teenuste kirjeldamine teenuse osutamise registreerimise harjutamine teenusepakkujate poolt (tekib uue süsteemi süda) 1. faas – Luuakse abivajajate tsentraalne register, teenuse osutamise registreerimine, rahvastikuregistri link, laiendatud funktsionaalsusega SIS 1.1 Andmed - olemimudelis punase kastiga ümbritsetud olemid Isik Avaldused Otsused Teenuse pakkujad Teenused Teenuse osutamine Maksed Aruanded 1.2 Loetletud olemitega seotud kasutusjuhud - helerohelisega märgitud juhud


STAR infosüsteemi funktsioonide arendusprioriteedid: STAR infosüsteemi funktsioonide arendusprioriteedid 1.3 Eraldiseisvad (standardsed) allsüsteemid: kasutajaõiguste haldus (vt. Olemimudel Kasutajaõigused) andmete muudatuste logimine (vt. Olemimudel Muudatuste logimine) Esimese faasi eesmärgid: süsteem peab andma uut lisaväärtust võrreldes SIS-ga süsteem peab katma suure osa vajalikust funktsionaalsusest, et avalduksid juurutamise probleemid on võimalikult kiiresti realiseeritav kõik vähegi ebaolulised detailid tuleb välja jätta 2. faas - kõik ülejäänud funktsionaalsus 2.1 juhtumi käsitlus 2.2 arvete genereerimine 2.3 aruannete näitajate automaatne arvutamine 2.4 kogu süsteemi lihvimine ja häälestamine


SIS infosüsteemi arendusvõimalused: SIS infosüsteemi arendusvõimalused Kasutusel olevast SIS infosüsteemist puudub universaalse teenuse kirjeldamise kontseptsioon ja ta on projekteeritud hajussüsteemina. Lähteülesandes kirjeldatud muudatuste sisseviimine nõuab andmemudeli niivõrd põhjalikku muutmist, et vana SIS tuleks täiesti ümber kirjutada, millel ei oleks mõtet. Siiski omab SIS hästi toimivat toimetuleku toetuse maksmise teenust, millega kasutajad on väga rahul. SIS infosüsteemi võiks jätta toimetulekutoetuse teenuse arvestamiseks tänasel kujul tööle, kui Kui saavutatakse arendaja ja hoolduse pakkujaga mõistlik hinna kokkulepe Toimetulekutoetuse teenuse programmile SIS luuakse link uue registriga ja saab hakata teenuseid automaatselt registreerima uues Sotsiaalregistris, analoogiliselt teiste teenustega. Teised teenused ei kasuta enam SIS-i Tänase SIS abivajaja, perekaardi ja lastekaardi vahetab välja ühtne Sotsiaalregister SIS klassifikaatorid ühtlustatakse Sotsiaalregistri klassifikaatoritega


Tulud infosüsteemist (1): Tulud infosüsteemist (1) Tekitada ühtne riiklik isikupõhine register, kus abivajajate andmed, teenused ja juhtumid oleksid tsentraliseeritud. Igale abivajajale on võimalik määrata staatused ja seisundid. Linkida Sotsiaalregister rahvastikuregistriga, eesmärgiga teha operatiivselt kindlaks õigustatud teenuse saajad (kas on maakonna elanikud). Kanda sünd ja surm automaatselt registrisse. Registreerida ja käsitleda korrektselt abivajajale võrgustikku ja perekaarti. Isikupõhine toetuste maksmise ja teenuste osutamise mõjude analüüs KOV-s Tehnilise abivahendi kaarte väljastatakse ja registreeritakse käsitsi, mis teeb võimalikuks ühele inimesele mitme kaardi väljastamise ning seega inimesepoolse pettuse. Kui üks isikutest (hooldaja või hooldatav) sureb, siis see ei kao ta automaatselt süsteemist ära ja jätkatakse toetuse maksmist. Taotletakse mitmest erinevast kohast korraga toetusi. Kinnitada igale sotsiaaltöötajale kindel abivajajate hulk piirkonnas, kelle probleemidega ta peab tegelema ja kelle sotsiaalset seisundit jälgima. Tegelda riskigrupiga preventatiivselt, mitte ainult probleemiga pöördumisel/ilmnemisel. Luua sotsiaaltöötajale võimalus näha ka teiste linnaosade (elukohajärgseid) abivajajaid Toetust saanud abivajajate problemaatika kajastamine, teenuse või toetuse saamise põhjused. Siduda juhtum ja teenused omavahel. Riiklike- ja KOV toetuste üle arve pidamine ja jälgimine ühtses juhtumis/süsteemis.


Tulud infosüsteemist (2): Tulud infosüsteemist (2) Tekitada sündmuste ja osutatud teenuste kronoloogiline isikupõhine ajalugu Teistest riiklikest registritest (näiteks SKA) kanda abivajaja teenuste ajaloo väljavõttele jooksvat infot muudest teenustest ja toetustest. Näiteks kui riikliku hooldaja toetuse maksmine on lõpetatud ei arvestata seda enam sissetulekuna toimetulekutoetuse arvestamisel. KOVil on võimalus üle vaadata VEK poolt saadetud sügava/raske puudega isiku sotsiaalse toimetuleku pool Korraldada teenindatud klientide, teenuse saajate, teenuste aruandlus omavalitsuste lõikes Teenusepakkujate ning nende poolt pakutavate teenuste registreerimine ja propageerimine. Koguda teenuseid osutavate asutuste kohta täiendavaid andmeid. (ülevaade personalist, ressurssidest/finantseerimisest – allikad, jagunemine jmt) Võimaldada teenusepakkujatele nende poolt pakutavate teenuste ja tegevuste kaupa aruandlust. Võimaldada neil kirjeldada teenuste osutamine ja maksumus koos arve koostamise automatiseerimisega. Võimaldada teenuse osutajatega kiiret ja vahetut kommunikatsiooni. Hinnata ja analüüsida KOV osakonna töötajate töökoormust ja teenindatud kliente riskirühmade lõikes.


Tulud infosüsteemist (3): Tulud infosüsteemist (3) Juurdepääsu tagamine andmetele nii KOV-dele, vaid ka teistele sotsiaalteenuseid osutavatele asutustele, samuti ka linna juhtidele ülevaate saamiseks hoolekandes kulutatud ressurssidest ja statistilistest andmetest. Rahavoogudest paremad ülevaated. Võrdluse võimalus erinevate perioodide vahel. Hinnata poliitikameemete efektiivsust riigis tervikuna ja erinevate piirkondade lõikes. Hinnata mõjusid ja võimalikke probleemseid kohti teenuste ja abivajajate lõikes. Mõjutada poliitikate ja seaduste rakendamist sihtrühmadest lähtuvalt. Teha üldisi statistilisi järeldusi ja hinnata meetmete koosmõju isikule, isikute grupile ja ühiskonnale Teenuste ja toetuste kättesaadavuse laiendamine abivajajale. Võimalus suhelda KOV'iga e-teenuse abil (avalduse esitamise võimalus, probleemi lahenduskäigu staatuse jälgimine, ülevaade abivajaja toimingutest). Võimalus abi saada iga linnaosa teeninduspunktist sõltumata elukohast. Informatsiooni kogumine teenuse pakkujate kohta. (vastavalt EL teenuste raamdirektiiv). Teenuseid osutavate ettevõtete asutamisõiguse vabaduse ja teenuste osutamise vabaduse tagamine kogu EL siseturul ning seega tõketeta ja ühtse EL teenuste siseturu loomine 2008. aastaks. Administratiivsete protseduuride ja formaalsuste lihtsustamine asutamisõiguse vabaduse tagamiseks (teistes liikmesriikides väljastatud dokumentide tunnustamine jne), tagada informatsiooni kättesaadavus läbi kontaktpunktide, võimaldades protseduuride sooritamist ka elektrooniliselt.


Turvaklassi määramine: Turvaklassi määramine Andmete turvaklass on nelja turvaosaklassi kombinatsioon. Osaklassideks on Teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R), aegkriitilise teabe käideldavus (K), teabe terviklus (T) ja teabe konfidentsiaalsus (S). Sotsiaalhoolekande kliendihalduse infosüsteemi turvaklass on R1K2T2S2. R1 Andmete saamata jäämine põhjustab häireid riigikorralduses või asutuse tegevuses, ohtu inimeste tervisele või keskkonnasaaste ohtu K2 Oluline on teabe saamine tundide jooksul T2 Andmete allikas peab olema tuvastatav S2 Andmete avalikustamine häirib riigi või asutuse funktsioneerimist või rikub inimese privaatsust;


Tänan kuulamast!: Tänan kuulamast!